Nõva viikingipaadid Neyve ja Thule
Nõva viikingipaadid on nüüd kenasti merre lastud.
4. juunil 2011 toimus ilus ja suur Nõva viikingipaatide merde laskmise üritus ja peale seda lahe etnovõtmes jämm-kontsert poole ööni. Rahvast oli kohal palju, ilm oli suurepärane ja viikingipaatidest kaksikud, kes said nimedeks Neyve (Nõva küla esmamainitud nimi kroonikates) ja Thule (kauge müütiline põhjamaa saar), läksid suure heameelega vette ning tundsid ennast vees väga hästi 🙂
Praegu on käimas kaksikute viikingipaatide katsesõidud. Proovima peab igatmoodi ja iga ilmaga, tuulega ja lainega. On ju tähtis teada, kuidas vanal ajal viikingid ennast tundsid selliste paatidega sõites ja kui merekindlad sellised paadid toona tegelikult olid.
Huvilistel võimalik neid viikingipaate näha ja ka nendega tiiru sadama juures sõita Nõval, Rannaküla sadamas. Täpsem info selle kohta juba NordEstNõva kodulehel: http://nordestnova.org
Septembris tuli välja uus ETV saatesari “Ilus maa”, kus esimene saade rääkis Nõva viikingipaatide ehitamisest ja vettelaskmisest. Seda saadet saab näha ETV arhiivis: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=120758
Veeskamise ürituse kohta on videoklippe sinutorus:
Ja siis veel see:
Ja veel ka see:
Suur suur tänu kõigile, kes aitasid neil viikingipaatidel meie aega tulla, et ka tänapäevainimesed saaksid proovida muistsete viikingite moodi paadisõitu!
* ETV saates “Mina elan siin” käidi vaatamas nüüd aprilli algul Nõval viikingipaatide ehitamist. Näha saab juutuubis: http://www.youtube.com/watch?v=NNNWO759Rf0
* NordEstNõva kodulehel on ka veel lisaks juttu ja pilte viikingipaatide kohta: http://www.nordestnova.org/pildigalerii
Allpool on pilte koos mõningaste kommentaaridega Nõva viikingipaatide ehitamisest. Ehitustööd on käimas, paadid muudkui kerkivad. Nüüd saab siinsamas leheküljel infot jutu ja piltidena sellest, mis Nõval merevärava paadikuuris toimub. Edaspidi lisan siia Nõval toimuva kohta infot vajadust- ja tegevustmööda.Siin on praegu lühikokkuvõte kiirluubis juba toimunust, alates asjade algusest, ehk siis vanemad pildid on ülevalpool, asjade kulgemise nägemiseks muudkui skrollige ehk kerige hiirega allapoole ja suurema pildi nägemiseks sõtkuge hiirega väikest pilti galeriis 🙂
Siin on esialgne teade projekti alguse kohta:
MTÜ Eesti Viikingid ja MTÜ NordEstNõva koostöös on ettevalmistamisel sellesuvine viikingipaatide ehitamise projekt Nõval. Siin allpool on MTÜ NordEstNõva teadaanne selle projekti kohta:
Nõval alustatakse LEADER projekti
Märtsi alguses rahastati mittetulundusühingu NordEstNõva LEADER projekti, mille raames alustatakse juuni alguses kahe viikingipaadi ehitust. Kaks kuuemeetrist Faering tüüpi puupaati peaksid olema vettelaskmiseks valmis selle aasta augustis. Projekti elluviimisele aitab kaasa Nõva vald, kellega on kokkulepe endise metskonna töökoja kasutamiseks.
Viikingipaate hakkab ehitama Anti Kreem (MTÜ Eesti Viikingid), kellel on hetkel lõpetamisel viikingilaeva ehitus Käsmu meremuuseumis.
Nõva valla inimesed ja kõik teisedki huvilised üle Eesti saavad paadiehitusele kaasa elada kahe töötoa raames. Neile tutvustatakse paadiehituse töövõtteid, suure, 12- meetrise viikingilaeva valmimist Islandil ja 9-meetrise Käsmu viikingilaeva valmimist, saab ülevaate erinevatest muistsetest viikingite veesõidukitest ning saab vahetult näha Nõva paatide valmimist.
Paatide pidulik vettelaskmine on kavandatud augusti esimesel laupäeval simmanipäeva ürituste raames. Projekt peaks andma hea impulsi Nõva valla turismiettevõtjatele, et koostöös panna toimima muinaskultuuri tutvustavate merereiside paketid.
Kel on huvi projekti tegemistest lähemalt teada saada või soov ettevõtmise õnnestumisele kaasa aidata, võtke palun ühendust MTÜ NordEstNõva juhatuse liikme Silja Silveriga (e-post: siljasilver@hot.ee; tel 56 214381).
MTÜ NORDESTNÕVA
Nõva viikingipaadid on disainitud üle 1000 aastat vana viikingipaadi järgi, mis leiti Gokstad’ist, Norrast, algsed joonised on pärit Oslo viikingilaevamuuseumist.
Välja näeb see originaalpaat selline nagu alloleval pildil. Vahe Nõval ehitatavatega on, et Nõva paadid tulevad kahe planguringi jagu kõrgema pardaga, ehk siis viie plnguringiga, keskelt lamedama põhjaga, veidi laiem, mastiga ja purjega. Sellega veidi suuremad kui oli nende esi-ema (sest paadid ja laevad on meremeeste arusaamade kohaselt naissoost) aga see on ju üsna tavaline, et järeltulijad kipuvad tulema eelkäijatest veidi suuremad 🙂